Praegusel ajal tuntakse ajalehe mõiste all sellist perioodilist väljaannet, mis koosneb uudistest, artiklitest, intervjuudest, reklaamidest jmt., ilmub paberkandjal ning mida tänapäeval dubleeritakse ka Internetis. Siiski ei ole see ajalooliselt alati nii olnud. Vaatame natuke ajas tagasi, millest ja kuidas ajalehed alguse said.

Maailma esimene teadaolev nn. ajaleht ilmus 59. aastal e.Kr. Roomas ning selle nimi oli „Acta Duirna”. Tegelikult nimetati seda ajaleheks vaid tinglikult, kuna tegu oli metallplaatide või kividega, millele tekst sisse uuristatud ning mis paigutati erinevatesse kohtadesse üle kogu linna inimestele lugemiseks.

Esimene igakuiselt ilmuv ajaleht „Notizie Scritte” ilmus Veneetsias 1556. aastal, esimene iganädalaselt ilmuv ajaleht „Relation” aga 1605. aastal Antwerpenis.
Tõelise rekordi teeb ajalehtede hulgas aga Rootsis 1645. aastal ilmuma hakanud „Post- och Inrikes Tidningar”, mis ilmub ka praegusel ajal. Seega võib seda ilmselt auga nimetada maailma kõige vanemaks ja veel tegutsevaks ajaleheks.
Prantsusmaa esimene ajaleht ilmus 1631. aastal, Ameerika 1690. aastal ning Inglismaa 1702. aastal. Veel põnevatest faktidest: 1873. aastal ilmus New York’is esimene illustreeritud ajaleht ja 1879. aastal avaldati esimene terve lehekülje suurune reklaam. 1885. aastal kasutati ajalehtede igapäevaseks kohaletoimetamiseks rongi. Maailma esimeseks ajakirjanikuks arvatakse olevat Daniel Defoe, kes 1704. aastal asutas ka ajalehe „The Review”.

Esimeseks eestikeelseks ajaleheks oli 1806. aasta 1. märtsil ilmunud „Tarto maa rahva Näddali-Leht”.

Praegusel ajal ilmub üle kogu maailma väga palju ja väga erinavates tiraaźides ajalehti. Maailma suurimate tiraaźidega ajalehtede hulka kuuluvad näiteks The New York Times, Yomiuri Shimbun, The Wall Street Journal, Bild, International Herald Tribune, Daily Mail ja Le Monde. Eesti suurimateks päevalehtedeks on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht, nädalalehed Maaleht ja Eesti Ekspress.).