Olenemata Interneti-ajastust Eestis ilmub praegusel ajal Eestis ikka veel sadu erinevaid paberkandjal ajalehti, mida hoogsalt tellitakse ja oma postkastidesse oodatakse.
Ajalehti võib liigitada mitmeti – nii oma temaatika kui ka ilmumissageduse järgi. Nii keskendub ajaleht Äripäev igapäevastele äri- ja majandusuudistele, Maaleht maaelu küsimustele jne. Kollasteks ajalehtedeks nimetatakse aga neid ajakirju, mille põhiteemad on meelelahutus, skandaalid ja intriigid.
Ilmumissageduse järgi liigitades nimetatakse näiteks päevalehtedeks neid ajalehti, mis ilmuvad kas iga päev või siis minimaalselt 4 korda nädalas. Päevalehtedel on ka eriväljaanded, nädalavahetuselisad jne. Eesti suurimateks päevalehtedeks on Postimees, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht.
Nädalalehed ilmuvad kord nädalas. Eesti suurimad nädalalehed on Maaleht ja Eesti Ekspress.
Eesti suurimad päeva- ja nädalalehed on koondunud praegusel ajal Ekspress Meedia Grupi alla. Nii kuuluvad Ekspress Meedia Grupi alla näiteks Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja laupäevaleht LP.
Lisaks on oma kohalikud ajalehed olemas ka enamustel valdadel, linnaosadel, kõikvõimalikel ühendustel ja kooslustel ning näiteks ka paljudes koolides.

Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva Näddali-Leht, mille esimene number avaldati 1806. aasta 1. märtsil. Sellele järgnes aastatel 1821–1823 Otto Wilhelm Masingu poolt välja antud Marahwa Näddala-Leht, mis käsitles üsna laia ringi teemasid ning lisaks ka Masingu enda võitlusest ebausu ja vaimupimeduse vastu ajendatud kirjatükke. Ka tõi ajaleht eesti keelde nii mõnegi uudissõna.
Ära tasuks märkida ka ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht, mille esimene number nägi ilmavalgust 1857. aasta 5. juunil. Just selle ajalehe kohta võib ütelda, et see pani aluse Eesti perioodikale.
Üks Eesti vanimaid tänini tegutsevaid ajalehti on kindlasti Viljandimaal ilmuv Sakala. Ajaleht Sakala asutati 1878. aastal ning selle asutajaks oli Carl Robert Jakobson.